Sissejuhatus
Nelja temperamenditüübi kujutised:
koleerik, melanhoolik, sangviinik, flegmaatik
Isiksusepsühholoogia valdkonnas uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Lisaks sellele uuritakse, millised on võimalikud isiksuse olemust mõjutavad neurobioloogilised või keskkondlikud tegurid ning kuidas oleks võimalik inimese isiksust kõige objektiivsemalt ja täpsemalt hinnata.
Esimesed arutelud inimese isiksuse kohta peeti ja avaldati antiikmaailmas, Kreekas. Esiteks, Hippokratese (460-370 eKr) kehamahlade teooria, mille kohaselt tulenevad inimese meeleolud, käitumine ja tunded neljast keha poolt toodetavast vedelast ainest ehk mahlast: veri, lima, kollane sapp, must sapp. Teooriat arendas 2.sajandil edasi Galenos (130-200), arst nagu algse käsitluse autorgi, kes jõudis järeldusele, et inimese olemuse määrab nimetatud kehamahlade vaheline tasakaal (vt. Tabel 1). Näiteks on melanhoolsel inimesel teistest kehamahladest rohkem musta sappi, mistõttu on ta teistega võrreldes sagedamini masendunud, kurvameelne, murelik. Kuigi sajandite jooksul on esile tõusnud teistsugused isiksuse teooriad, võib ka tänapäeval kuulda, et inimesed nimetavad kedagi koleerikuks, melanhoolikuks, sangviinikuks või flegmaatikuks.
Esimesed arutelud inimese isiksuse kohta peeti ja avaldati antiikmaailmas, Kreekas. Esiteks, Hippokratese (460-370 eKr) kehamahlade teooria, mille kohaselt tulenevad inimese meeleolud, käitumine ja tunded neljast keha poolt toodetavast vedelast ainest ehk mahlast: veri, lima, kollane sapp, must sapp. Teooriat arendas 2.sajandil edasi Galenos (130-200), arst nagu algse käsitluse autorgi, kes jõudis järeldusele, et inimese olemuse määrab nimetatud kehamahlade vaheline tasakaal (vt. Tabel 1). Näiteks on melanhoolsel inimesel teistest kehamahladest rohkem musta sappi, mistõttu on ta teistega võrreldes sagedamini masendunud, kurvameelne, murelik. Kuigi sajandite jooksul on esile tõusnud teistsugused isiksuse teooriad, võib ka tänapäeval kuulda, et inimesed nimetavad kedagi koleerikuks, melanhoolikuks, sangviinikuks või flegmaatikuks.
Teiseks, Aristotelese õpilane Theophrastus (371-287 eKr) pani 4. saj. eKr raamatus „Karakterid“ kirja kolmkümmend lühikest erinevate inimtüüpide kirjeldust. Näiteks kirjeldas ta inimtüüpe, keda kutsus Argpüksiks, Igavaks, Jutukaks ja Meelitajaks. Samasuguseid värvikaid kirjeldusi esitasid näitekirjanikud nii Kreekas kui ka Roomas. Sõna isiksus tuleneb ladinakeelsest sõnast persona, mis tähistas maski, mida näitlejad kandsid enda poolt mängitava karakteri kujutamiseks. Sarnane karakterite kujutamine on tuntud ka 16.-17. sajandi itaalia commedia dell´ arte rahvakomöödiatest, kus inimtüübid jagunesid kolme suurde rühma: noored armastajad, koomilised vanamehed (nt. Pantalone) ja teenijaskond (nt. Scapino, Colombina, Pulcinella).
Tänapäeval on psühholoogias mitmeid erinevaid lähenemise isiksuse käsitlemisele ja sellega seonduvalt ka erinevaid isiksuse definitsioone, mis kõik peegeldavad suures osas nende autorite tõekspidamisi ja seda, kuivõrd lai on inimese isiksuse käsitlus:
… keeruline kogntisioonide, tunnete ja käitumiste kogum mis annab inimese elule suuna ja mustri
… koosneb nii struktuurist kui ka protsessidest ja peegeldab nii kasvatust (kogemused) kui ka loodust (pärilikkus)
… lisaks sisalduvad isiksuses mineviku mõjud (sh. mälestused) ning ka oleviku ja tuleviku konstruktsioonid
Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et isiksus on midagi, mis on inimesi teineteisest eristav ja indiviidi suunav konstrukt, mis tuleneb nii pärilikkusest kui ka kogemusest.
- Sõnaga isiksus tähistatakse neid käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. (Allik, 2003)
- Isiksus koosneb kõikidest psühholoogilistest omadustest ja protsessidest, mis annavad inimese käitumisele järjepidevuse erinevates olukordades ja erinevatel ajahetkedel (Cervone & Shoda, 1999).
- L.A.Pervini (2003) kohaselt on isiksus:
… keeruline kogntisioonide, tunnete ja käitumiste kogum mis annab inimese elule suuna ja mustri
… koosneb nii struktuurist kui ka protsessidest ja peegeldab nii kasvatust (kogemused) kui ka loodust (pärilikkus)
… lisaks sisalduvad isiksuses mineviku mõjud (sh. mälestused) ning ka oleviku ja tuleviku konstruktsioonid
Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et isiksus on midagi, mis on inimesi teineteisest eristav ja indiviidi suunav konstrukt, mis tuleneb nii pärilikkusest kui ka kogemusest.
Nelja temperamenditüübi kujutis: autor Peng, avaldatud Creative Commons Attribution-Share Alike 3.0 Unported alusel
Rahvakomöödia tegelased: avalik omand
Rahvakomöödia tegelased: avalik omand