Psühhodünaamiline lähenemine
Sigmund Freud (1856-1939)
Selle lähenemise alguseks peetakse Sigmund Freud’i (1856-1939) psühhoanalüütilist teooriat, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse arenemist varajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus.
Freud’i kohaselt on isiksuse keskmes see osa teadvusest, mida inimene endale ei teadvusta. Sinna kuuluvad sellised isiksusele energiat andvad impulsid, instinktid, motiivid ja konfliktid, mis on inimese jaoks niivõrd palju hirmu, piinlikkust või ärevust tekitavad, et nende olemasolu endale ei teadvustata.
Isiksuse struktuur koosneb kolmest osast:
Inimese Minal aitavad konfliktidega toime tulla ja niimoodi liigset ärevust vältida erinevad toimetuleku mehhanismid. Näiteks on selliseks võtteks eitamine, mille puhul inimene eitab enda jaoks keerulise olukorra olemasolu. Sellist käitumist võib vahest kõige sagedamini märgata alkoholi- või narkootikumisõltuvuses inimeste puhul.
Isiksuse areng toimub Freud’i kohaselt läbi erinevate psühhoseksuaalse arengu staadiumite. Igal arengu staadiumil tuleb lapsel toime tulla erinevate konfliktidega, mille lahendamise edukus määratleb isiksuse olemuse täiskasvanueas. Toimetulek on suures osas mõjutatud ümbritsevast keskkonnast, ennekõike sellest, kuidas kohtlevad last ja reageerivad tema vajadustele teda ümbritsevad inimesed (nt. ema).
Freudi’i õpilased ja tema töö jätkajad on rõhutanud vähem või üldse loobunud psühhoseksuaalse arengu staadiumitest. Nii on Carl G. Jung käsitlenud pigem kollektiivset alateadvust ehk mälujälgi liigi ajaloost ja Alfred Adler rõhutanud inimese tungi püüelda üleolekule, täiuslikkusele ja täiustumisele. Tema kohaselt on inimesel seesmine vajadus raskusi ületada ja saavutada täielik eneseteostus. Karen Horney kohaselt kujundavad isiksust kultuurilised tegurid, millede hulka kuuluvad ka lapse ja tema vanemate vahelised suhted. Kõige olulisem on tema teooriate kohaselt see, kuidas tullakse juba varajases eas toime baasärevusega ehk tundega, et ollakse maailmas üksinda. Lisaks oli ta seisukohal, et meeste ja naiste vahelised erinevused isiksuses tulenevad peamiselt sotsiaalsetest rollidest, mitte teadvustamata tungidest või lapsepõlvekogemustest. Kokkuvõttes oli ta seisukohal, et inimesi ajendavad mitte seksuaalsed, vaid sotsiaalsed motiivid.
Selle paradigma teooriad on saanud tugeva kriitika osaliseks. Peamiselt tuuakse välja, et väga paljude teooriate teaduslik tõestus on kaheldav või puudub ja mitmetel puhkudel on inimese alateadvuse rolli liigselt tähtsustatud. Lisaks teostas Freud oma vaatlused väga väikesel valimil, mistõttu on tulemuste üldistamine küsitav.
Freud’i kohaselt on isiksuse keskmes see osa teadvusest, mida inimene endale ei teadvusta. Sinna kuuluvad sellised isiksusele energiat andvad impulsid, instinktid, motiivid ja konfliktid, mis on inimese jaoks niivõrd palju hirmu, piinlikkust või ärevust tekitavad, et nende olemasolu endale ei teadvustata.
Isiksuse struktuur koosneb kolmest osast:
- Miski ehk Id: sinna kuuluvad kõik need ihad, konfliktid ja motiivid, mis asuvad teadvustamatuses. Miskile on omane käitumise reguleerimisel lähtuda hetke impulssidest ja suunab inimest kohesele soovide rahuldamisele (eriti seksuaalsed, füüsilised ja emotsionaalsed naudingud), vaatamata sellele millised võivad olla sellise käitumise tagajärjed.
- Ülimina ehk Superego: oma olemuselt on see isiksuse osa justkui Miski vastand. Üliminasse on talletatud erinevad väärtused ja moraalireeglid, mida inimene on oma elu jooksul ühiskonnas omandanud (nt. lapsevanematelt, õpetajatelt, sõpradelt ja teistelt autoriteetidelt). Ülimina ülesanne on jälgida, et inimese käitumine oleks kõigi reeglite ja väärtushinnangutega kooskõlas. Lisaks sellele on Üliminas inimese Mina ideaal ehk inimese käsitlus selle kohta, milline võiks ta ideaalis olla.
- Mina ehk Ego: see osa teadvusest on inimese poolt teadvustatud ja selle ülesanne on tagada, et inimese soovid saaksid rahuldatud sellisel viisil, et need ei oleks reeglite või väärtustega vastuolus. Seega on tegemist inimese isiksuse ratsionaalse osaga. Psühhoanalüütilise teooria kohaselt võib mõnel juhul Miski ja Ülimina vahelise tasakaalu säilitamine sedavõrd pingeline, et selle tagajärjeks on psüühilised häired.
Inimese Minal aitavad konfliktidega toime tulla ja niimoodi liigset ärevust vältida erinevad toimetuleku mehhanismid. Näiteks on selliseks võtteks eitamine, mille puhul inimene eitab enda jaoks keerulise olukorra olemasolu. Sellist käitumist võib vahest kõige sagedamini märgata alkoholi- või narkootikumisõltuvuses inimeste puhul.
Isiksuse areng toimub Freud’i kohaselt läbi erinevate psühhoseksuaalse arengu staadiumite. Igal arengu staadiumil tuleb lapsel toime tulla erinevate konfliktidega, mille lahendamise edukus määratleb isiksuse olemuse täiskasvanueas. Toimetulek on suures osas mõjutatud ümbritsevast keskkonnast, ennekõike sellest, kuidas kohtlevad last ja reageerivad tema vajadustele teda ümbritsevad inimesed (nt. ema).
Freudi’i õpilased ja tema töö jätkajad on rõhutanud vähem või üldse loobunud psühhoseksuaalse arengu staadiumitest. Nii on Carl G. Jung käsitlenud pigem kollektiivset alateadvust ehk mälujälgi liigi ajaloost ja Alfred Adler rõhutanud inimese tungi püüelda üleolekule, täiuslikkusele ja täiustumisele. Tema kohaselt on inimesel seesmine vajadus raskusi ületada ja saavutada täielik eneseteostus. Karen Horney kohaselt kujundavad isiksust kultuurilised tegurid, millede hulka kuuluvad ka lapse ja tema vanemate vahelised suhted. Kõige olulisem on tema teooriate kohaselt see, kuidas tullakse juba varajases eas toime baasärevusega ehk tundega, et ollakse maailmas üksinda. Lisaks oli ta seisukohal, et meeste ja naiste vahelised erinevused isiksuses tulenevad peamiselt sotsiaalsetest rollidest, mitte teadvustamata tungidest või lapsepõlvekogemustest. Kokkuvõttes oli ta seisukohal, et inimesi ajendavad mitte seksuaalsed, vaid sotsiaalsed motiivid.
Selle paradigma teooriad on saanud tugeva kriitika osaliseks. Peamiselt tuuakse välja, et väga paljude teooriate teaduslik tõestus on kaheldav või puudub ja mitmetel puhkudel on inimese alateadvuse rolli liigselt tähtsustatud. Lisaks teostas Freud oma vaatlused väga väikesel valimil, mistõttu on tulemuste üldistamine küsitav.
Foto allikas: autor LIFE, vabas kasutuses olev teos